Alguses saime aru, et lähme Dai ja tema vennaga, kuid siis tuli välja, et lähme terve nende perega ja veel ühe onuga. Ilus 8-kohaline Kia on neil - nii mugav ja ruumi on üllatavalt palju.
Sõitsime siis linna teise otsa umbes 30 minutit autoga üle Incheoni silla, mis on 18 000 meetrit pikk.
Korea pikim sild.
Esimene peatus oli Chinatownis, ikka see tõeline Chinatown. Kõndisime seal ringi, tegin pilte, ostsime juua ja süüa.
Welcome to Chinatown!
Õde ja vend. Jõime apelsini-mango maitselist jääjooki, ülihea.
Edasi läksime sööma hiinakat, mis sest, et lapsed kõik olid juba 1,5h tagasi söönud Haelmoni juures ja kõhud olid veel punnis (millegi pärast pidin ma hommikul hästi palju sööma ka). Minu ees on siis mustad nuudlid ja hiina õlu. kaugemal oli mingi liha - magus ja vürtsikas - tundus olevat kana. Muidugi ei puudunud ka sidedishid. See meenutas kohe "meie aasta hiinas" kus samuti oldi eraldi ruumis seltskonnaga ning kus oli toite täis pöörlev lauake. Aga jällegi - väga hea. Minu kausist oleks tegelikult jätkunud 3 inimesele. Ja hiina õlu oli maitselt sama, aganatuke kangem kui Radler.
Sain pudipõlle. Tegelt lihtsalt selle tõttu, et pluusi ära ei määriks.
No kes veerib kokku Coca-Cola?
Selline oligi siis Hiinalinn.
Nüüd tuleb huvitav jutt. Enne kui siia tulime räägiti, et tulen tagasi uue mehe või väikse põnniga. Aga mis juhtus siis?
Dai vend viskas noolekesi ning mitu palli katki läheb, siis vastavalt sellele sai ta mänguasja valida.
Ta valis musta ängri böördi ja andis selle oale :)) PS: Mirru taga on Dai ema.
Edasi me läksime Donghoamaeuli동화마을. See on nagu väike muinasjutumaa, kus iga kohvik on mingi muinasjutu nimega. Tänavad on erksad ja värvilised ja enamuses olid euroopa muinaslood.
Peavärav.
Hahaa, sõnu pole vajagi.
Sellised olid tänavad. Printsessi loss paistab.
Vaade kõrgemalt.
Viimane sihtkoht oli Wolmido, kus käisime lõbustuspargis ja vaatasime promenaadil mingit etendust. Kui me sinna jõudsime, siis ma mõtlesin korra, et see on tuttav koht. Ja oligi, sest Helina käis seal ja kirjutas sellest ka oma blogis.Wolmido oli tegelt saareke, aga nagu enamik saarekestest - need ühendatakse teede ja sildadega maismaaga ning siis tundub, et ei olegi enam saar.
Wolmido.
Üks mees mängis suupilli ja tagus trummi hiljem. Tervitas ka meid.
Tema abilised.
Pidime sealt ära minema, sest täna jälle rula peal lohistas kodutu ennast rahva sekka raha küsima. Dai ema reakstioon oli täpselt sama mis Hoyonil eile. Ma ei saa aru, kas me oleme mingid pompsumagnetid või?
Igatahes, nüüd on lõbustuspargi pildid:
Sõitsime autodega. Blondiin roolis.
Sõitsime viikingilaevaga ka. Väike meenutus Helsingi viikingilaevale :) See oli vinge, sest vahepeal oleksime lennelnud nagu õhus ja ainuke asi mis hoidis kinni oli rull jalgade peal. Hirmus!
Ja kõige hullem üldse - Apollo Disco. Seal on üks mees puldis, kes küsib inimestelt küsimusi ja loomulikult meie oaga olime ta sihtmärgiks. Üritas kaua meid maha raputada, aga hoidsime kindlalt kinni. Kõige raskem treening üldse kuna ei olnud mingeid rihmasid ega mitte midagi. Pildi peal tundub täitsa lõbus asi olevat, aga tegelikkuses ma ei läheks mitte kunagi sinna tagasi :D!
https://www.youtube.com/watch?v=sOnUNgR8FUA - alates 3. minutist vaadata mida see siis tegi.
Nagu sõjast oleks läbi käinud. Aga vähemalt ei kukkunud Apollo peal! PS: sobib mu juuksevärviga väga hästi.
Koju läksime praamiga. Paar pilti ka siis veel sellest.
Kajakad lendasid peakohal.
Söötsime kajakaid tavaliste krõpsudega, mida müüdi praami peal väikses putkas (näha ka pildi pealt).
Kajakas püüab krõpsu.
Keegi pidi ju kajaka kakaga pihta ka saama ja kes muu kui Dai isa. Ema emotsioon!
Pidin kirjutama ka seda, et miks just oad. Nimelt asi oli selles, et kui ma pidin panema nime meie blogile (mis URLi ribal on), siis mõtlesin panna õed Koreas. Probleem on selles, et õ-tähte ei saa kasutada ja siis oleksin pidanud panema: oed Koreas. Aga seda on jällegi super raske hääldada. Tegin keelepärasemaks ja niimodi saigi oad Koreas. Minu arvates väga kaunilt kõlab.
Homseni!
No comments:
Post a Comment