Mirru ütles mulle oma nipi, tänu millele ta seal Apollo Discol ellu jäi ja ei kukkunud - ta hoidis kandasid ääre all ja tänu sellele ta püsis suhteliselt paigal. Minu nipp oli see, et ma hoidsin raputamise ajal alaselga ja õlgu võimalikult pinges ja paigal. Peale seda jalad ei lennanud enam nii palju ette ja ei tirinud kogu keha kaasa. Selg on ka Apollo pärast nüüd valus. Sinikat veel näha polnud, aga väga-väga hell ja tundlik on mõni koht.
Aga mis edasi õhtul juhtus? Dai kutsus meid filmi vaatama kuid ma saatsin alguses ainult esimese oa, sest tahtsin blogi postituse ära kirjutada. Kui ma siis peale 2h blogi kirjutamist läksin Dai juurde, oli filmi lõpuni jäänud täpselt 2 minutit (King's man). Nägin romantilise lõpu ära ning siis vaatasime veel Intracellulari. Neil on keldrikorrusel suur kodukino ja see on ikka kodukino, mitte Eesti mõistes suur teleka ekraan ja võimsamad kõlarid. Ekraan oli neil 2x3m ja helisüsteem oli väga hea kvaliteediga, pilt ka. Täpselt nagu olekski kinos olnud. Dai ema tõi kõigile hotdogi taolise võileiva ja banaanipiima kõrrega. Nii mõnna filmiõhtu!
Aga nüüd lähme päriselt magama, sest kell on südaöö.
Dai sai mulle ka kuidagi saladuslikul moel ängri böördi muretsetud/küsitud õhupallimängu onu käest :)
No comments:
Post a Comment