Metroo.

Täna käisime Gangchoni RailParkis, kuhu jällegi sõitis meeletult kaua. Mis see siis endast kujutab - istud pedaalidega varustatud ratta peale (kas 2-inimese või 4-inimese omasse) ja siis väntad mööda raudteerööpaid. Kokku sõitsime umbes 6-8 km, tegime pausi 10 minutit ja mingi jupi veel sõitsime suure rongiga kõik koos. Selle suure rongi peal üks töötaja tahtis meiega selfiet teha kuna me oleme ju nii eksootiline tõug siinmaal. Tegimegi ja siis teised meie ümber hakkasid ka midagi seal omavahel podisema ja kui ma nägin, et üks nagu tahtis pilti teha, aga ei julgenud küsida, siis ma ütlesin korea keeles, et okei (võite pilti teha). Oi kuidas naad juubeldasid selle peale, mehed olid eriti õnnelikud, et selliste iludustega said pilti teha :D. Muidu ümberringi olid ilusad vaated mägedele ja sõitsime ka mööda Bukhangani jõeäärt. Me alustasime oma teekonda Gimyujeongi peatusest ja lõpetasime Gangchoni peatuses. Lõpppeatusest saime bussiga tagasi sõita. Nendel sõiduriistadel pidi pikivahet hoidma 10 meetrit. Mingil hetkel kui me pilte tegime jms, siis esimene vagun hakkas hõikama, et me sõidame neile otsa. Tõmbasime pidurit. Piinlik oli küll, aga no üldse ei pannud tähele - olime nii ametis looduse vaatamise ja pildstamisega. Läbisime ka mitmeid tunneleid.

 Sõitsime peaaegu Korea teise otsa. Tegelt meil võttis see aega 3h ja 45 min. Tegime ainult 2 ümberistumist. Huvitaval kombel sõitmine läheb siin kiiresti.

Gimyujeongi peatusest ka pilt, kuhu rong sõitis. Väga traditsiooniline. RailPark oligi kohe kõrval.

Sissepääs. Avati alles 2012. aastal ja väga popp turistikas.

Raamatutest tehtud välissein, väga vinge.

Niimoodi istusimegi ja pedaalisime.

Tulime tunnelist välja.

Tunnelis oli valgusshow. Taustamuusikaks käis tümpsuna Gangnam Style.

Ühes teises tunnelis oli maas nagu tähistaevas ja siis käis laul Knocking on Heaven's door.

Lahedad olid need tunnelis käigud :)

Sõitsime mööda riisipõldudest ja nägime kurge.

Bukhangani jõgi ja mäed.

Tunnelisse minek.

Väike paus.

Väike paus - viinamarjamahla jäätükid ja jäätis.

Ja olime alguses tagasi.

Ja nüüd... miks me panime tänaseks pealkirjaks metroo? Aga selle pärast, et täna oli eriti vahva metrooga sõita!

Esiteks me nägime nii edasi kui ka tagasi sõidul ühte välismaist paari kes ei rääkinud vene keelt, aga äkki hoopis mõnda balkanimaa keelt. Mehed olid samasugused: jussakad, biitseps kõva ja tõmmumad, naised nagu läksid öökluppi. Ei mäleta kas nad tulid peale/lahkusid samast peatusest või mitte, aga kindlasti olid need peatused lähestikku.

Teiseks nägime me esimest korda siin Koreas vuntsidega meest!

Kolmandaks nägime me kui lahedalt oli ehitatav maja igast küljest turvatud turvavõrguga. Tegi täisringi peale ja värvideks oli kollane ja sinine kõrvuti :) Pilti ei jõudnud teha, aga väga lahe vaatepilt oli - nagu batuudid ümber maja, hüppa ainult aknast välja :P

Ja muidugi käis rongis ringi mees, kes müüs trina-träna. Ja teine mees näitas mida ta niidi ja nõelaga teha oskab. Huvitaval kombel keegi meid ei puutu. Oleme nagu pühad lehmad. Sama oli nende reklaamlehtede andjatega... mitte ükski neist ei tahtnud meile anda reklaami :(

Ma panen pildi üles ka sellest, kuidas metrood üksteise võidu kimavad. Roheline on tavametroo ja punane on kiirmetroo. Tegelikult on mõnus kui näeb ära kui kaugel metroo on.

Metroos on veel lahe see, et nahavärv muutub. Ükshetk avastasime, et ma olen täiesti hall... veidike hirmutav.

Siis aga tõmbasin jalad kiiresti tagasi, sest ma olen putukamagnet. Ma ei tea kas see oli lepatriinu või täppide ja tiibadega ämblik, aga mulle ta ei meeldinud. Vastik, vastik, vastik.

Ja me hakkasime niimodi naerma selle peale kui vaene koolilaps väsis ära ja toetas oma pead teise koolijütsi peale ja jäi magama. Oleks mul ka vaid nii pehme inimene kõrval...

See on muuseas kõige paksem koreakas keda me siiamaani näinud oleme. Ta võttis peaaegu kaks istekohta enda alla.

Kui väsimus painab.

 Väsimus painas ka Mirrut.

Korealstele ei meeldi teiste kõrval väga istuda kui on tühje kohti... nagu eestlasedki. Näiteks täna istusin ühe mehe kõrval ja mees istus 1 peatus (!) enne mahaminekut teisele kohale, minust eemale. No mida nalja. 

Mõndadele meestele aga meeldib meid väga jõllitada. Ja jõllitavadki nii, et lausa tulevad ettepoole, et paremini näha. Mõtlesin, et äkki tahab lugeda mis mu särgi peal kirjas on. Mine tea. Ignoreerisin ja vaatasin mujale.

Minu kõrval istus hetkeks üks naine kes oma abikaasaga laterdasid. Üritasin ignoreerida neid vaadates mujale, sest sain aru, et nad räägivad minust. Üks hetk naine ütles, et you are so beautiful. No ma tänasin, mis seal muud. Ta mainis veel juurde, et minu nina on kohe väga ilus.  Jee, minu kartulinina!!!

Aga need ongi meie metroonaljad :)

Kui metroost välja tulime, nägime eurot.