Jeju!

Tuli see päev kätte kui pidimegi Jejule lendama! Hommikul oli selline ärevus sees, et ma ei leidnud isegi passe üles. Tuli välja, et minu oma oli Mirru kotis. Haelmonile suutsin ka juba öelda, et ma ei leia passi :D Õnneks 30 sekundit peale ütlemist leidsin. Nii, asjad pakitud ning lennule minek Gimpost. Jõudsime tund aega varem kohale ja lennuk väljus omakorda pool tundi hiljem nii, et palju passimist. Vähemalt on lennujaamades wifi - jumal tänatud!

Vahelduseks natuke vähem mägede pilte.

Ma panin talle juuste järgi nimeks Siilike Udus :D Tegelt tüüp oli mingi 45 aastane.

Kaunis.

MERS! Kui me lennukist välja tulime, siis meie jalgu lasti mingi auruga üle ja skafandrites mehed olid vastas. Soojuskaamera filmis ning jagati desinfektsioonivahendeid. See oli nii naljakas, sest tundus nagu oleks mingis filmis olnud. Siin siiralt üritatakse MERSi kontrolli all hoida, et saarele ei tuleks seda.

Ja paistab saareke.

Kui lennujaamast välja astusime, siis tundus nagu oleksime Havail.

Lennujaamast läks Seogwiposse spetsiaalne Airport Limousine nr 600. Kuna me esimesed kaks päeva rändame lõunas ja läänes, siis võtsimegi kaheks ööks ruumi Seogwiposse. Me jõudsime suhteliselt hilja oma majutusse - 19.30 ja siis ei hakanud enam kuskile väga kaugele jalutama. Meie külalistemaja nimi on Minjoonggak. Mees, kes meid vastu võttis, oli hästi tore ja kohe aitas kui küsisime midagi. Internetist lugesin, et siin töötajad/omanik ei räägi inglise keelt, aga see mees küll rääkis üpriski normaalselt ja sai kohe aru mida tahtsime. Tuba on ka normaalne ja me saame põrandal magada - jee! Oad soovitavad seda kohta. Kui olime asjad lahti pakkinud siis kõndisime Food Streetil natuke, sõime õhtusöögi ja käisime poest hommikuks asju ostmas.

Meie tuba. Madratsid, tekid ja padjad. 

Kõik asjad on olemas - föön, telku, wifi ja isegi imepisike külmkapp.

Vaade aknast - kõik tundub ideaalne kuidagi, nii Korea.

Toidutänaval. 

Nii hea pitsa oli! Ei ole Eestis nii head saanud ega ka Itaalias! Me läksime lihtsalt ühte suvalisse kohvikusse ja see juhuslikult oli lääne(ida?)pärasem.

Kohvikus. 

Käisime siis veel toidupoes ja nüüd olemegi oma väikses toakeses ja nii hea on olla. Mirru pesi käsitsi pesu, sest siin on nii armas väike riiderest ja meie riided olid kõik mustad. Kõik vajalik on olemas!

Udustasin palja Mirru ära (tegelt ei olnud, aga naljakas on ikka), sest tahtsin resti pildistada. Pool meetrit kõrge ta vast on.

Homne päev toob kindlasti seikluseid, sest me üritame ratastega minna ja maakaart Koreas on nagu lastele mõeldud aardekaart.

Nii, et head ööd! :)