Täna oli plaanis Minna Pocheon Art Valley'sse, ärkasime isegi varem üles selle pärast. Haelmoni ja Hraboji rääkisid hommikusöögi ajal, et ei tohi võõrastega autosse istuda, ei tohi nendega sööma minna kui kutsuvad jne. Sõnad loeti ilusti peale :) Tänane ilm oli eriti soe ka - 32 kraadi ning päike paistis lagipähe. Janu oli suur ja väsimus kergesti tulema. Haelmoni saatis meid rongijaama ja näitas ette shortcuti sinna. Läksime siis rongi peale ja seiklus hakkas pihta. Sõitsime Incheonist Gangbyeoni metroojaama ja väljusime exit number 4st, et saada bussijaama.
1,5h umbes sõitsime bussijaama :)
Umbes 50km on see Seoulist eemal, aga tund aega sõitsime. Ja täitsa põhjas on ka teine.
Hüppasime siis mini-terminalis maha ja läksime küsima pileteid Art Valleysse. Internetis oli kirjas, et saab bussiga numbrid 74, 67 või 67-1. Putkas tädi ei osanud inglise keelt ja ütles, et siit Art Valley'sse busse ei lähe, näitas käega, et otse peab minema. Küsisime inimeste käest ja lõpuks leidsime busspeatuse üles. Seal aga ei ole ühtegi nendest numbritest! Terve bussipeatuse rahvas elas meile kaasa ja aitas mobladest otsida mis bussiga saab Art Valley'sse. Pidi saama 138-5ga, aga ei saanud. Siis tuli 67, aga bussijuht ütles, et sellega ei saa. Mõni soovitas jala ka minna, aga meil ei olnud linnakaarti ja see mis peatuses üleval oli, seal ei olnud Art Valley't kirjutatud peale. Isegi üks haiglariietes ja tilgutiga(!!) mees kõndis meie juurde tänaval ja küsis, et kuhu me minna tahame - hahaa, see oli küll hea vaatepilt. Pärast tund aega jamamist otsustasime, et aitab - me ei jõuagi muidu kuhugi kui kõik heatahtlikud inimesed aitavad. Läksime hoopis takso peale kartes, et hind tuleb suur. Läks aga ainult 7 eurot ja kohe juht teadis kuhu minna (jala oleks olnud väga pikk maa ikka).
Pocheon Art Valley on väga kaunis koht, endine graniidi kaevandus. Seal on filmitud ka draama "Can You Hear My Heart". Tundus tõesti, et see on väga romantiline koht paaride jaoks. Huvitaval kombel kõik minu tuttvad korealased ei tea seda kohta.
Südamed kohe sissepääsu juures.
Kollased monorailid paistavad.
Monorailist tehtud pilt. Nii hea külm oli sõita sellega. Lamav mees.
Mina õunas ja... lamav mees.
Seal oli ka astronoomia muuseum.
Hehee, kohutavalt armas oli see.
Mul millegi pärast nina miinustes peaaegu :D Palavikku pole, seega MERSi veel ei ole saanud.
Aga miks me üldse sinna läksime oli selle vaate pärast!
Oad.
Ja veel kauneid vaateid.
Ma pole kindel kas need valged papid on filmistseenid või on lihtsalt selline disain.
Kirjakesi oli täis.See on midagi sellist nagu on lukkude panemine silla külge ainult, et paarid teevad seda niisama.
Seal pargis oli palju kujukesi. Mõned nendest olid veidraid/naljakad nagu see ja lamav mees.
Aga oligi kõik. Rohkem me ei plaaninud midagi selleks päevaks, sest sõit edasi ja tagasi võttis palju aega. Saime juhuslikult bussi peale ja selle numbriks oli 138-7. See käib heal juhul tunnis korra. Seouli tagasi saamine oli lihtsam, sest nüüd sai Poncheon Bus Terminalist osta pileti ja sealt samast bussi peale astuda. Enne veel tahtsime mingit jooki jääga ja saime hästi armsa sinise-kollase smurfi joogi (jää oli ka sinine ja kollane, mitte ainult ümbris).
Üleüldse Pocheoni linn jättis suhteliselt koleda mulje, sest majad olid koledad/vanad/lagunenud kastid, aiad olid igast prahti täis ja igalpool jooksid kaablid... parke/haljastust üldse ei olnud. Ainult riisipõlde linna ääres oli lahe vaadata. Nii täpselt ikka need taimed pandud mulda.
Kesklinn oli veel täitsa ok.
puujapuu.com Ei tea kuidas selline pood Koreasse sattus.
Aga tänasest ei olegi midagi rohkem rääkida. Saan mõnusalt vara magama minna kuna pole vaja palju blogisse kirjutada... juba kell 11 :)
Koduteel ütlesin sellise tarkusetera: taksoga sõitmine on kui ämblik kõndimas - niit ja raha jooksevad nii kaua kuni seisma jäävad :D
Homme siis võib-olla muuseume vaatama, sest vihma lubas. Head ööd!
No comments:
Post a Comment